Raske aasta paneb tulemuste nimel pingutama

Kasvuhoonete ning muude aiatarvete müügiga tegeleva OÜ Prime Line juhatuse liige Artjom Shapenkov rääkis, et kuigi Kasvumaja keskuse all tuntud ettevõtte põhitegevus on kasvuhoonete müük, pööratakse tähelepanu ka lisatarvikutele, mille abil on kasvuhoonete pidamine ja aiandusega tegelemine lihtsam. "See tähendab inimeste aega ja jõudu säästvaid vahendeid," märkis ta.

Enim müüdi mullu kasvuhooneid ning kasvuhoonete lisavarustust. "Selle alla käivad ka automaatse ventilatsiooni seadmed ja kastmissüsteemid, taimerid, veenõud ja haljastustarvikud," täpsustas ta. Keskendutakse mitte ainult harrastajatele, vaid ka asjatundjatele ja põllumeestele.

Shapenkovi sõnutsi on ettevõte teinud tänavu hüppelise arengu müüginumbrites ja ka teistes aspektides. Olulisim oli Shapenkovi hinnangul edasimüügiõiguste lisandumine. "Laiendasime välistarnijate ja -tootjate võrgustikku ning muudetud sai ka kontseptsiooni," jätkas ta.

Tuleval aastal on suured ootused tootmiskasvuhoonete müüginumbrite kasvule. "Laiendasime oluliselt haljastustarvikute ja kastmissüsteemide valikut. Rohkem on plaanis müüa aiamaa kasvuhooneid ja neile lisatarvikuid," avaldas ta.

Shapenkovi sõnul on huvi ja nõudlus tootmiskasvuhoonete järele viimase paari aastaga nähtavalt kasvanud. "Nende sihtotstarve on põllumeeste seas väga erinev ja mõneti üllatavgi meie jaoks," tunnistas ta. Tüüpiline on neis istikute ette kasvatamine ja taimede kasvatamine, ka aastaringselt, märkis ta. Samuti on tootmiskasvuhooneid ostetud näiteks kasutatud juurviljade kuivatamiseks, tibude kasvatamiseks, põllutehnika hoidmiseks.

Sortiment laieneb

ASi Agrotarve juhataja Rivo Kaldvee sõnul läks ettevõtte mullune aasta üldjoontes kenasti - aiandus- ning põllumajandustarvikute müügikäive kasvas ca 7%. "Kliendid on meiega rahul, töötajad on tublid ja müügitulemused korralikud. Kuivõrd me jagame oma müügiedu töötajatega, on ka töötajad rahul, mida näitab pea olematu kaadrivoolavus," kirjeldas ta. Selle aasta tulemusi ei soovinud Kaldvee veel kokku võtta, sest aasta ei ole veel läbi.

Kõige rohkem müüb Agrotarve endiselt väetisi, muldi, turbaid, multše, geotekstiile, kilesid ning muruseemet. Peale eelnimetatute plaanitakse suurendada polükarbonaadi ja plastvõrkude sortimenti ja müüki, samuti turbatoodete sortimenti. Et ettevõtte klientide hulgas on palju hobiaednikke, on Kaldvee hinnangul märgatavalt suurenenud looduslike väetiste müük. Äriühingutest klientidele püütakse endiselt pakkuda võimalust hankida kõik vajalikud kaubad ühest kohast, mis on andnud ka teatud käibekasvu.

Shapenkovi sõnul ei ole keskuse põhirõhk mitte lihtsalt müügil, vaid konsulteerival müügil. "Lisaks tulime sellel aastal välja uue veebipoega, mis on ennast igati õigustanud. Samuti suurendasime töötajate arvu,“ märkis Shapenkov, kes lisas, et seniste tulemustega on põhjust rahul olla. "Meie müüginumbrid on võrreldes möödunud aasta hooajaga kahekordistunud,“ selgitas ta.  

Suured ootused müügikasvule

ASi BalticAgro arendusdirektori Margus Ameerikas ütles, et ettevõte loodab jõuda aasta lõpuks hea tulemuseni. "Vaatamata sellele, et põllumajanduses on rasked ajad, võib prognoosida, et püstitatud eesmärgid ja plaanid saavad meil täidetud,“ märkis ta. Kuigi Eesti piimatootjatel ja seakasvatajatel on raske olnud, on taimekasvatuse pool Ameerikase sõnul olnud sellevõrra aktiivsem.

Ameerikas rääkis, et ettevõtte edu tagab just asjaolu, et tegeletakse kõikide põllumajandusega seotud sektoritega. "Müüme põllumeestele tarvikuid - väetised, taimekaitsevahendid, seemned - ostame kokku saagi ning töötleme seda,“ loetles ta. Veel pakutakse põllumajanduslikke teenustöid. Valdkonnad, mille mahud vähenenud, kompenseeritakse nendega, kus on kasv olnud oodatust suurem.

Näiteks arvestati eelmise aasta sügisel plaane tehes põllumajanduse raske olukorra tõttu väetiste müügi vähenemisega 5-10%. "Tegelikult oli kevadeks nõudlus suurem kui eelnevatel aastatel ja mingil momendil oli lausa raskusi lisatellimuste rahuldamisega ning kogused hoopis kasvasid 5-10%," jätkas ta. Põhjendades, et tegemist oli väikese teravilja kasvupinna suurenemisega, kuid ka taimekasvatusele soodsa ilmastikuga, mis julgustas põllumehi rohkem panustama. "Need, kes piimatootmise lõpetasid või seda vähendasid, panustasid enam põllukultuuridesse,“ lisas Ameerikas. 

Laiem teenuste valik ei lase käibel kukkuda

Turg on Ameerikase sõnul liikunud järjest rohkem põllumajanduse professionaalsuse kasvu ja efektiivsuse suunas. Põllumajandustarvikute turul tegutsevad edukalt üksnes need, kes suudavad ise efektiivsed olla, pakkudes põllumeestele koostööd ja uusi ning paremaid lahendusi.

Ameerikase sõnul on ettevõtte areng toimunud just vastavalt põllumeeste nõudmistele - kõik uued alad ja lahendused on tulnud koostöös partneritega. "Näiteks põllumajanduslikud teenustööd ja operatiivne viljabörsi vahendamine," loetles ta.

Ameerikase ütluse kohaselt on põllumajandus suhteliselt konservatiivne ja stabiilne sektor. "Siin ei saa olla nii, et ühel aastal tegutsed ühtede toodetega ja järgmisel aastal teistega. Oleme põllumeestega kakskümmend aastat heades koostöösuhetes olnud ning müügi asemel saame seda nimetada tõesti kõigile osapooltele kasulikuks koostööks,“ jätkas ta.

Rapsi ja teravilja vahenduse ning põllumajandustarvikute ja -masinate müügiga tegelev Oilseeds grupp kasvatab ka eri kultuure üle Eesti. Ettevõtte tegevjuhi Veikko Vahari sõnul on praegu vara aasta kohta kokkuvõtteid teha, sest kokkuostuhooaeg on veel pooleli. "Ent juba praegu võib öelda, et järjekordselt on meie mahud kasvanud,“ sõnas ta.

Vahari sõnul võib taimekaitsevahendite arengus täheldada teatavat seisakut – suurt revolutsiooni ei ole enam näha ja turg otsib odavamaid alternatiive. "Täheldame ka, et surve suvirapsi kasvatamiseks väheneb nuutri leviku tõttu Eestis ja järjest enam kasvatatakse selle asemel hernest ja uba,“ sõnas ta. Ettevõte propageerib ka oakasvatust. "Näeme, et sellest on saamas alternatiiv suvirapsile – vähem kulusid ehk väiksemad riskid võrreldes rapsiga,“ lausus ta.

Isekasvatamise populaarsus kasvab

Et isekasvatamise populaarsus üha kasvab, prognoosib Shapenkov väikekasvatajate lisandumist. "Tänapäeval on kasvuhoonete sisseseadete valik lai ja kättesaadav ka kodumaal, mis soodustab seda trendi igati,“ lausus ta. Nii harrastajad kui ka asjatundjad hindavad Shapenkovi sõnul mugavust lisatarvikute kasutamisel. "Innovaatilised tooted enam ei hirmuta, vaid hoopis meelitavad ostma. Ka kasvuhoonetesse on jõudnud 21. sajand,“ sõnas ta.

Shapenkovi sõnul on hakanud inimesed viimase paari aasta jooksul vanu veneagseid kasvuhooneid väja vahetama, kuna nende eluiga hakkab otsa saama. "Täheldasime ka seda, et kuna uue põlvkonna kasvuhoonete välimus on esteetiliselt viisakas, lisandus ostjatena inimesi, kes varem ei ole taimede kasvatamisele üldse mõelnudki,“ lisas ta.

Et mulda, väetisi ja muud taolist kaupa on hakanud müüma ka suuremad kaubanduskeskused, on Kaldvee sõnul näha aastate jooksul teatud hobiaednikest jaeklientide mõningast vähenemist. 

Viljakasvatus kasvab piima- ja lihatootmise arvel

Ameerikase sõnutsi möödus teravili isevarustatuse protsendi poolest piimatoodetest juba möödunud hooajal. "Täpsemalt öeldes eksporditi Eestis eelmise hooajal kasvatatud rekordilisest 1,2 miljonist tonnist teraviljast ligikaudu pool, ehk isevarustatuse tase oli 200%," rääkis Ameerikas. Sel aastal kasvas teravilja toodang tema sõnul veelgi ning seda arvatavasti kusagil 1,5 miljoni tonnini.

Ameerikas prognoosis sisetarbimise tõenäolise languse jätkumist, ennekõike loomade arvu vähenemise tõttu. "Teravilja isevarustatuse tase tõuseb 250-300% vahele. Eksporditav vilja kogus hakkab Eestis lähenema ühele miljonile tonnile," lausus ta. Baltic Agro teravilja ja rapsi ostu-müügi kogused jäid eelmisel aastal alla 600 000 tonni, tänavu ületavad need 700 000 tonni.

Et ettevõtte käibest moodustab viljakaubandus väga suure osa, sõltuvad käibenumbrid suuresti vilja hinnast. "Kui 2013. aastal olid viljahinnad kõrged, tõusis meie käive üle 190 miljoni euro. Möödunud aastal oli vilja kogus suurem, kuid käibenumbrid jäid veidi madalamaks, kuna vili oli odavam,“ ütles ta.

Viljakaubandus on tema sõnul vana ja traditsiooniline majandusharu. "Nõukogude ajal püüti meile selgeks teha, et pole mõtet sellega tegeleda. Vili saadetakse Ukrainast ja meie kasvatagem liha ja piima kogu liidu tarbeks. Nüüd on meil teraviljakaubandus viimase kümne aasta jooksul saanud jällegi jalad alla ning koguste suurenemiseks tulevikus on piisavalt ruumi,“ lausus Ameerikas.

 

 

Autor: Kairi Oja, kaasautor